KOOSTÖÖ=LAHENDUSED            

SA Dharma projekti „Koostöö=lahendused” tegevused algasid novembris 2009. Projekti käigus toetati lastevanemate tugigruppide tegevust, et aidata kaasa osalejate tööturule sisenemisele või tööturult väljalangemise ennetamisele. Projekti tegevused toimusid samaaegselt 26-s piirkonnas. SA Dharma partneritena viisid üle-eestiliselt tegevusi läbi 10 kodanikuühendust. Peaaegu pooled tugigruppidest toimusid Järvamaal, kus lapsevanemate tugigruppe viis läbi MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus üheteistkümnes erinevas piirkonnas.

Tugigruppide tegevused toimusid Türi vallas, Koigi vallas, Imavere vallas, Väätsa vallas, Paide vallas, Roosna-Alliku vallas, Albu vallas, Ambla vallas, Koeru vallas ja Paide linnas.

Kokku oli osalejaid 2 aasta jooksul 411, neist 42 asus tööle.

perioodil 01.02.2010 - 30.06.2010
11 gruppi, 122 osalejat, 20 tööle

perioodil 01.08.2010 - 31.12.2010
9 gruppi, 83 osalejat, 3 tööle

perioodil 01.01.2011 - 31.05.2011
9 gruppi, 91 osalejat, 8 tööle

perioodil 01.08.2011 - 31.12.2011

12 gruppi, 125 osalejat, 11 tööle

Inimeste elus ja ühiskonnas toimub üha enam muutusi, millega tuleb kohaneda. Igatsetakse leida paremat viisi toimimiseks. Et seda saavutada, tuleb teadvustada toimimise-suhtlemise põhitõdesid ning teha omavahel koostööd. Üha enam on saanud takistuseks vanad käitumismustrid ja harjumused ning seni lahendamata jäänud probleemid.

Inimese suhtumine pereelu või töö osatähtsusesse muutub erinevatel eluetappidel, olles samaaegselt mõjutatud väliste tegurite kui ka inimeses toimuvate muutuste poolt. Sama moodi, nagu inimese eneseteadlikkus on ajas muutuv, muutub aja jooksul ka teadlikkus oma võimalustest. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades, see on teatud seisundite eelistamine teistele. Pereelu ja töise elutee kavandamisel on vajalik oma väärtushinnanguid tundma õppida, sellest sõltub, kas ja kuidas on võimalik oma vajadusi rahuldada. Kui inimeselt nõuda aina saavutusi ja täiuslikkust, sealjuures mõistmata, et ta on terviklik, siis ei saa inimene olla loov. Isik peab saama lülituda pereellu ja töösituatsiooni tervikuna, just sellisena, nagu ta on, nii heade kui halbade omadustega. Sageli eitatakse oma tundeid, väärtushinnanguid, vajadusi, mõtteid ja isegi andeid, et pälvida teiste inimeste heakskiitu. Oma tunnete ja mõtete salgamine viib väsimuse ja kurnatuseni, millest ei ole ainult puhkusega võimalik vabaneda. Oluline on laiendada arusaama mõttest, mida perekond, töö jm valdkonnad peaks konkreetse inimese ellu kaasa tooma tervikuna. Vajalik on enesevaatlus ja –analüüs, arusaamine oma valikuvõimalustest ning oskusi raskustega toime tulla. Üha enam rõhutatakse isikliku vastutuse ja enesejuhtimise oskusete vajalikkust. Siia valdkonda kuuluvad õppimissoov, aktiivsus, koostöövalmidus, enesemääratlemisoskus, probleemilahendamisoskus, kriitikavõime, kriitikataluvus, „ei” ütlemine, eneseesitlemise- ja eneseväljendusoskus jm. Isikliku vastutuse ja enesejuhtimise oskuste areng ei sõltu formaalsest haridusest. Olulise tähtsusega on emotsioonide juhtimine. Siia kuulub üldine eneseteadlikkus kui ka konkreetsete emotsioonide äratundmine nende tekkimise ajal. Oma tundeid teadvustav inimene suudab tõhusamalt enese elu juhtida ning enda jaoks sobivamaid valikuid teha. Oluline on kontrollida oma tegevust, mis ei tähenda emotsioonide allasurumist, vaid sobivamate kanaliseerumisvõimaluste leidmist. Emotsioonidega toimetulek aitab stressist ja masendusest kiiremini üle saada. Tähtis on mõista ka teisi inimesi enda ümber, selle aluseks on empaatia ja tajupositsioonide vahetamine, mis omakorda on eelduseks heale suhtlemisoskusele. Suhetega toimetulek on eelpool kirjeldatud emotsioonide äratundmisega seotud. Kõik vajavad rahuldustpakkuvaks olemasoluks erinevaid suhteid erinevate inimestega. Nende loomiseks, säilitamiseks ja ka lõpetamiseks on vaja erinevaid sotsiaalseid oskusi. Selleks, et liikuda vastuoludelt kooskõlale, tuleb erinevuste otsimise asemel keskenduda sarnasuste leidmisele. Inimesi seovad nende ühised väärtused, huvid ja hoiakud – nende ühisosa.
Saada teadlikumaks võimalustest, kuidas tagada endale õnne ja meelerahu ning olla edukam. Kõrvaldada sisemisi tõkkeid ja muuta oma uskumuste mustreid. Õppida paremini tundma ja teadvustama oma võimeid ja piire. Leida üles oma tugevused ja anded, mida hoida tähelepanu fookuses, et olla edukas ja julgeda tuua oma ellu muutusi. Mõista inimestevahelist toimimist läbi erinevate aspektide. Oma tunnete ja rollide teadvustamine. Erinevate probleemilahendamismeetodite omandamine.

Sellest ja paljust muust saadi osa tugigruppides, kus toimusid perede/lastevanemate grupipõhine nõustamine ja koolitamine 2 aasta jooksul. Tugirgrupi töös kasutati loengumeetodit, grupitööd, arutelusid jm ning üks kord kuus viidi läbi pereüritusi.

Tegevusi toetas Euroopa Sotsiaalfond.